Tartu-Jõgeva-Rakvere bussiga saab iga päev kell 12.00 rakveresse ja sõidab umbes 2 tundi.
kolmapäev, 12. aprill 2023
E-riik ja e-teenused
reede, 7. oktoober 2022
reede, 28. mai 2021
guugeldamine
1. 1665
2. 922
3. 1024416
4. 9.65606
5. 54.82
6. 212 f
7. 17:50
8. 01:51
9. 08:51
10. 15h
11. kotzbue
12. bellingshausen
13. Fabian Gottlieb Thaddeus von Bellingshausen oli mereväe ohvitser
22:02
22:15
21:54
22:18
10 kraadi
9 kraadi
reede, 12. märts 2021
esmaspäev, 8. märts 2021
Tinkercard
Tinkercad
Saad välja mõelda ja luua mida sa soovid 3D printida.
Lihtne viis luua ja disainida ruumilisi ja erinevaid kujundeid mida on võimalik välja printida. Selle programmiga saab luua 3D mudeleid, erinevte pikkuste, laiuste, kujudega ja kõrgustega. Selles programmis antakse töölaud, mille peale saab hakata mudelit ehitama, seda saab koguaeg muuta.
Seda programmi on väga lihtne kasutada
reede, 6. november 2020
reede, 30. oktoober 2020
reede, 25. september 2020
teisipäev, 19. mai 2020
Distantsõpe 2020
Seda pilti mulle meeldis teha, sest see on väga äge pilt ja vesivärvidega oli seda hea värvida ja minu arust on see päris ilus.
Selle pildi tegemiseks kulus palju aega, sest tuli kasutada erinevaid värve aga mulle meeldis seda pilti teha.
Seda pilti oli lihtne teha ja sain kiiresti tehtud. See pilt on minu arust ilus.
See pilt tuli tegelikult teha muusikas aga ma panin selle ka siia, sest mulle see pilt meeldib.
esmaspäev, 11. mai 2020
esmaspäev, 13. jaanuar 2020
Klassiväline lugemine 3
04.01.2020
Alustasin kolmanda raamatu lugemist. Kolmandaks raamatuks valisin "Varastatud Oranž Jalgratas".
Esimene peatükk algas niimoodi. Mari astus kodust välja jalutas natuke oma koera Matiga ja kuulis ühe võsa tagant vaidlemist. Kui ta lähemale läks nägi ta seal politseiautot ja paari tuttavat nägu ka. Mari läks teiste sekka ja siis nägi Mari tädi Irat kes oli lapsehoidja. Kui Mari oli väiksem hoolitses tädi Ira ka Mari eest. Aga natuke aega hiljem küsis Mari teiste käest "Mis juhtus"? ja Marile räägiti ära, et professor Angelo tuli siia Eestisse Belgiast, ta sõitis rattaga ja räägib ainult Prantsuse keelt. Professor oli väsinud ja jäi oma telki magama. Ükshetk kuulis kolistamist ja nägi, et ratas oli kadunud. Peale seda juttu ütles Mari, et "Mina otsin varastatud ratta ise oma koera Matiga ülesse".
13.01.2020
Olen lugenud läbi veel teise peatükki. Selle raamatu algus on olnud juba päris põnev, et lugesin teise peatüki kiiresti läbi. Teine peatükk algas niimoodi. Mari läks koos oma kahe sõbra Reilika ja Saduga jalgratast otsima. Esimesena läksid nad Marja tänavale ja kõndisid nii kaua kui Reilika Märkas ühte maja kus oli värvimine pooleli. Tüdrukud läksid ja küsisid kas nad on näinud ühte meest kes kõndis siit koos oranži jalgrattaga mööda. Üks toreda näoga naine vastas, et ta nägi küll ühte meest kes kõndis siit mööda. Mari küsis, et milline ta välja nägi. Naine vastas, et ta oli räsitud tumeda peaga keskmist kasvu mees koos oranži jalgrattaga. Nad said nüüd teada mehe välimuse ja läksid edasi vihjeid otsima.
10.02.2020
Ma pole päris ammu lugenud. Aga täna lugesin läbi kolmanda peatüki. Praeguseks on olnud see raamat natuke põnev ja natuke igav. Kolmandas peatükkis räägitakse sellest kuidas Mari ja ta sõbrad üritavad ikkagi pätti kinni püüda aga poisid soovivad ka teda kinni püüda. Esialgu käisid tüdrukud poes ja ostsid limpsi ja peale seda hakkasid otsima pätti. Nad olid juba pool supilinna läbi otsinud aga pätti polnud nad leidnud. Nad kõndisid mööda suvalist tänavat kuni leidsid poisid koos politseidega ühe maja juurest. Poisid ütlesid neile, et nad saavad kohe pätti kinni aga hiljem tuli välja et politseid käisid täiesti süütus majas ja siis ütlesid politseid et lapsed te ärge ajage meie pead sassi kui te ei oska politseid olla. Kõik lapsed olid solvunud kuna nad ei tohtinud enam aidada. Aga kuna õues oli väga soe suvepäev käisid tüdrukud kolm korda päevas poes.
24.02.2020
Lugesin läbi neljanda peatüki. Mari ja ta sõbrad käisid otsingute käigus mitmel tänaval. Üks hetkel nägid nad puu all kodutuid ja üks nendest tundus neile tuttav. Nad pidid nendega rääkima ja küsima küsimusi. Nad küsisid, et kas nad pole näinud varastatud jalgratast. Nad korra mõtlesid aga nad vastasid eitavalt. Siis nad läksid jälle jalutama ja nad nägid seda sama meest kes istus seal puu all aga tal polnud prille ees. Siis nad mõtlesid kas talle ütelda et kas ta teab rattast midagi. Aga siis läks mees kellegi hoovi ja ta ei tulnud sealt välja. Seejärel jäid lapsed passima millal ta välja tuleb.
26.02.2020
Lugesin läbi viienda peatüki. Enne kui tüdrukud sööma läksid, siis nad ütlesid poistele, et kui pätt välja ilmub, et siis poisid helistaksid neile. Kui pätt varastatud jalrattaga välja ilmus, siis arvaski üks poistest, et tüdrukutele võiks helistada aga teine arvas, et nad saavad ise ka hakkama. Nad hakkasid pätti jälitama ja kui pätt ja poisid olid juba liikvel, siis märkasid neid ka tüdrukud. Tüdrukud jälitasid neid põõsaste ja igasuguste nurkade tagant. Poisid ajasid pätti taga kuni rattapoeni. Nad said teada, et rattapoe omanik Silver müüb ka varastatud jalgrattaid. Üks poistest läks lähedale ja kuulis juttu, et varas tahab müüa seda varastatud ratast sinna poodi. Poe omanik Silver ei soovinud nii palju raha selle ratta eest anda kui varas soovis aga ta lubas anda natuke vähem, kui varas läheb teda poodi järgmisel päeval aitama. Kui poisid koju jalutasid ja nad bussijaama juurde jõudsid, siis peatasid neid võõrad suuremad poisid. Suured poisid küsisid poiste käest raha ja ähvardasid neid. Sel hetkel astusid välja tüdrukud, kes poisse olid jälitanud. Mari ähvardas neid suuri poisse oma koeraga ja selle peale suured poisid jätsid nad rahule ja läksid ära. Aga tüdrukud olid poiste peale ikkagi solvunud, et nad ei helistanud neile. Poisid vabandasid.
27.02.2020
Lapsed istusid puu all ja nad mõtlesid erinevaid mõtteid, näiteks seda, et nende kambal võiks olla oma nimi ja seda, et kuidas tõestada politseile, et nad varast nägid. Kui Mari koju jõudis, siis ta küsis oma isa käest, et kas ta võib oma sõpradega nende paadis koosoleku teha ja läks magama. Aga enne magama jäämist ta ikkagi mõtles, et kuidas tõestada politseile, et nad varast nägid. Mari tuli ideele, et varast ja ratast pildistada ja ta küsis isa käest fotokat. Aga ta ei saanud isale rääkida millepärast ta fotokat tahab ja siis ta natuke valetas. Ta ütles isale, et ta läheb linna ilusaid palkmaju pildistama. Samal ajal ei saanud oma kodus magada Sadu, mida panna ikkagi nende kambale nimeks ja enne uinumist ta taipas, et nende salakamba nimi võiks olla Ramps.
15.03.2020
Seitsmes peatükk.
Kui lapsed olid jõudnud paati siis hakkas nende salakoosolek pihta. Nad rääkisid kuidas oleks mõistlik vargaid kinni püüda. Nad mõtlesid, et kust oleks kõige parem varast koos rattaga pildistada ja otsustasid seda teha natuke kaugemalt müüri juurest. Nad veendusid ka, et nad oskaksid fotokat kasutada. Ja nad rääkisid niisama juttu ja sõid maasikaid ja jõud õunamahla. Nad arutasid veel salakamba nimevaliku üle ja koos otsustasid, et nimeks jääb ikkagi Ramps. Tüdrukud läksid Angelo ja Ira juurde, kus Ira makkus neile pannkooke. Angelo oligi see, kellelt ratas ära varastati. Ja tüdrukud lubasid, et homseks on ratas tagasi kodus. Ira arvas, et lapsed mängivad lihtsalt detektiivimängu.
05.04.2020
Lugesin raamatu tegelikult täiesti läbi juba mitu nädalat tagasi aga unustasin blogida.
Kaheksas peatükk.
Lapsed olid jõudnud ratta poe juurde ja peitsid ennast müüri taga. Mari hakkas pilte tegema. Ta tahtis teha sellise pildi kus oleks näha varastatud ratas ja kaks varast. Vargad hakkasid tassima rattaid kaubikusse. Neil oli palju varastatud jalgrattaid. Kõige viimane ratas oligi oranž jalgratas ja Mari sai ka täpselt sellise pildi varaste teost nagu ta tahtis. Peale seda helistasid lapsed politseisse. Algul ei tahtnud politseid lapsi uskuda aga nad tulid ikkagi kohale. Varaste buss hakkas juba ära sõitma aga viimasel hetkel pööras politseiauto neile ette ja käskis neil autost välja tulla. Üks varas sai põgenema, see kes rattaid varastas. Selle varga kes rattaid kokku ostis, selle sai politsei kätte. Lapsed said oma töö eest muidugi kiita. Lapsed võtsid selle varastatud oranži jalgratta ja viisid õigele omanikule tagasi. Angelo viis lapsed poodi ja tegi kõigile jäätise välja ja koju terve lati lastevorsti.
Üheksas peatükk.
Järmisel hommikul kui Mari võttis külmkapist piima, siis märkas ta külmkapi kõrval korvis ajalehte. Ajalehe esilehel oli pilt nende kambast ja Mari hakkas seda lugema. Nende kamba lapsed peitsid seda ajalehte oma vanemate eest, sest vanemad ei lubaks lastel iseseisvalt vargaid jälitada. Siis läks Mari koos Reelikaga laenatud isa fotokaga supilinnast pilte tegema.
Nii raamat lõppeski.
laupäev, 16. november 2019
Kohustuslik kirjandus 2
16.11.2019
Minu uue raamatu pealkiri on " Õuduste Kool ". Selle raamatu autor on Grigori Oster. Olen lugenud juba kuus peatükki seni tundub see raamat igavavõitu. Seni pole ma veel aru saanud selle raamatu mõttest, kõik peatükid on olnud vaga segased ja lõppenud ootamatult.
Minu uue raamatu pealkiri on " Õuduste Kool ". Selle raamatu autor on Grigori Oster. Olen lugenud juba kuus peatükki seni tundub see raamat igavavõitu. Seni pole ma veel aru saanud selle raamatu mõttest, kõik peatükid on olnud vaga segased ja lõppenud ootamatult.
Esimeses peatükkis lugesin poisist kes soovis õppida kuni kooli lõpuni ainult viitele. Ühel päeval kui ta läks koolist koju leidis ta prügikastist ühe vanaaegse deemonliku raamatu. Raamatus oli hirmutav õpetus sellest kuidas ta saab täita oma soovi. Ta kohtus õppimisdeemoniga, kes lubas poisi soovi täita aga vastutasuks pidi poiss andma deemonile oma hinge. Ja nii ka läks, et poisist sai kooli parim õpilane aga kooli viimasel päeval langes ta oma vanemate ees hingetuna maha.
Veel jäi mulle meelde peatükk "kägistustabel", sest see oli väga imelik.
Ühel päeval tuli kooli asendus matemaatikõpetaja kes hakkas lastele õpetama korrutustabeli asemel kägistustabelit. Lapsed olid üllatunud, aga siiski hakkasid nad seda pähe õppima. Õpetaja jättis kõikidele lastele koduseks tööks kägistada öösel ära oma vanemad. Kui lapsed üles tõusid ja paljajalu oma vanemate voodi juurde kõndisid, hakkasid vanemaid kägistama aga siis õnneks nad taipasid, et see pole õige ja nad tulid teadvusele ja läksid magama tagasi.
01.12.19
Ma olen juba lugenud päris mitu peatükki. Minu arust on ikka olnud need väga veidrad ja lühikesed.
Mulle on jäänud meelde peatükk nagu "Tantsiv luukere". Ükskord uuriti kooli pööningut, et kuhu oli kadunud bioloogia klassi luukere jalg. Kuigi nad ei leidnud seda, aga nad leidsid ühe täiesti terve ja tavalise päris luukere. Luukere viidi bioloogia klassi. Üks õhtu jäi üks õpetaja üksinda koolimajja. Ja ükshetk ärkas bioloogia klassi uus luukere ellu ja kõndis üksildase õpetaja klassi poole. Õpetaja kuulis koridoris hääli ja vaatas millega on tegu. Nägi luukeret kellel oli suitsukoni hambus ja luukere krabas õpetaja kinni ja ütles " lähme, hakkad minuga tantsima " ja läksidki saali tantsima kuni koiduni. Järgmine päev mõtles õpetaja ja talle meenus see kui uni. Ja õhtul tuli jälle luukere ja kutsus teda tantsima kuni koiduni ja siis sai õpetaja aru, et see on puhas reaalsus.
17.12.2019
Selle raamatu peatükid on nii lühikesed, et keeruline on igat peatükki eraldi blogida. Sellepärast kirjutan mitmest peatükist korraga. Vahepeal olen lugenud jälle mitu peatükki. Endiselt ei tundu see raamat mulle eriti põnev aga mul on meelde jäänud üks peatükk mille nimi on "Karvased Sõrmed". Selles peatükkis räägiti sellest kuidas üks tüdruk ei osanud etteütlust ning ta krabistas lauda ja, siis hüppasid lauast välja karvased sõrmed mis krabasid tüdruku käest pastaka ning karvased sõrmed parandasid vead ära õigeks ja siis kadusid. Kui tüdrukul oli abi vaja siis pidi ta krabistama tooli ja sõrmed tulid talle appi. Aga kodus ei viitsinud tüdruk midagi tea, sest sõrmed tegid koolis tema eest kõik ära, Ühel päevalt tuli tüdrukul mõte, et ta võiks võtta need sõrmed koju kaasa, et sõrmed ka kodus tal teeks ära kõik kodutööd. ta pani oma vihikud ja pastaka puuri aga sõrmed ei hakanud tööle. Ta proovis uuesti ja võttis asjad korraks puurist välja ja pani siis tagasi aga ikka ei hakanud tööle. Seal läheduses oli ka kass. Need sõrmed krabasid kassist kinni ja üritasid teda puuri tõmmata aga puur läks katki ning seetõttu pääsesid sõrmed puurist välja. Sõrmed hakkasid tüdruku poole minema ja tüdruk järgmisel päeval kooli enam ei ilmunud. Nii see peatükk lõppeski.
22.12.2019
Ma sain nüüd läbi loetud terve raamatu. Minu arust oli raamat väga igav, aga mul on meelde jäänud kaks peatükki. Esimese peatükki nimi on "Ühekorruseline Koolimaja". Selles loos rääkis kuidas üks viienda klassi tüdruk koolist koju läks ja hommikul kooli tagasi tuli. Tüdruk pani tähele, et koolimaja on ühe korruse võrra väiksemaks jäänud. Seega sai nelja korruselisest koolimajast kolme korruseline koolimaja. Tüdruku klass oli kõige viimasel korrusel ehk siis neljandal, nüüd juba kolmandal. Ja järgmine päev oli täpselt sama lugu. Õhtul läks tüdruk koju ja hommikul tuli kooli tagasi, siis oli kool juba kahe korruseline. Kui kolipäev lõppes ja tüdruk hakkas koju minema nägi ta, et koolimaja oli juba ühe korruseline. Hommikul tuli tüdruk oma koolimaja juurde pisut varem aga tundi ta ei läinudki. Ta vaatas koolimaja, kuni tuli direktor ja ühel hetkel polnudki enam koolimaja. Koolimaja oli kadunud ja selle kohal vaid tühi sile plats.
Natukene põnev peatükk oli kolmest poisist. Ühel isal ja emal oli kolm poega. Kui vanimal pojal oli aeg kooli minna ja ta läks esimesse klaassi. Vanim poeg ei tulnudki koolist tagasi. Varsti läks kooli keskmine poeg ja temaga juhtus sama lugu. Ta läks kooli ja ei tulnud sealt kunagi tagasi. Kui kooli pidi minema kõige noorem poeg, siis vanemad kartsid väga ja ei tahtnud teda kooli saata. Aga noorim poeg tahtis ise nii väga kooli minna. Hommikul viisid vanemad lapsed kooli. Kui viimane tund lõppes, siis peitis poiss end ära. Õpetaja leidis poisi ja viis suletud ukse juurde. Ukse taga oli avar ja valge tuba ja keset tuba seisid alustel õpilaste valged kivikujud, ka poisi enda vennad. Üks alus oli tühi kuhu käskis õpetaja poisil ronida ja oodata. Õpetaja läks ise ära ja poiss tuli sealt maha ja peitis end ära. Õpetaja tuli tagasi ja vihastas, kuna poiss polnud enam aluse peal. Teistel poistel, kes olid kivikujud olid kaelas sildid aga kui kõige noorem vend võttis neil sildid kaelast ära, siis ärkasid nad jälle ellu ja jooksid koolimajast minema. Nii saigi lugu läbi.
Terve raamatu peatükid olid väga lühikesed ja mulle jäid need segaseks. Edaspidi üritan valida palju huvitavamaid raamatuid.
01.12.19
Ma olen juba lugenud päris mitu peatükki. Minu arust on ikka olnud need väga veidrad ja lühikesed.
Mulle on jäänud meelde peatükk nagu "Tantsiv luukere". Ükskord uuriti kooli pööningut, et kuhu oli kadunud bioloogia klassi luukere jalg. Kuigi nad ei leidnud seda, aga nad leidsid ühe täiesti terve ja tavalise päris luukere. Luukere viidi bioloogia klassi. Üks õhtu jäi üks õpetaja üksinda koolimajja. Ja ükshetk ärkas bioloogia klassi uus luukere ellu ja kõndis üksildase õpetaja klassi poole. Õpetaja kuulis koridoris hääli ja vaatas millega on tegu. Nägi luukeret kellel oli suitsukoni hambus ja luukere krabas õpetaja kinni ja ütles " lähme, hakkad minuga tantsima " ja läksidki saali tantsima kuni koiduni. Järgmine päev mõtles õpetaja ja talle meenus see kui uni. Ja õhtul tuli jälle luukere ja kutsus teda tantsima kuni koiduni ja siis sai õpetaja aru, et see on puhas reaalsus.
17.12.2019
Selle raamatu peatükid on nii lühikesed, et keeruline on igat peatükki eraldi blogida. Sellepärast kirjutan mitmest peatükist korraga. Vahepeal olen lugenud jälle mitu peatükki. Endiselt ei tundu see raamat mulle eriti põnev aga mul on meelde jäänud üks peatükk mille nimi on "Karvased Sõrmed". Selles peatükkis räägiti sellest kuidas üks tüdruk ei osanud etteütlust ning ta krabistas lauda ja, siis hüppasid lauast välja karvased sõrmed mis krabasid tüdruku käest pastaka ning karvased sõrmed parandasid vead ära õigeks ja siis kadusid. Kui tüdrukul oli abi vaja siis pidi ta krabistama tooli ja sõrmed tulid talle appi. Aga kodus ei viitsinud tüdruk midagi tea, sest sõrmed tegid koolis tema eest kõik ära, Ühel päevalt tuli tüdrukul mõte, et ta võiks võtta need sõrmed koju kaasa, et sõrmed ka kodus tal teeks ära kõik kodutööd. ta pani oma vihikud ja pastaka puuri aga sõrmed ei hakanud tööle. Ta proovis uuesti ja võttis asjad korraks puurist välja ja pani siis tagasi aga ikka ei hakanud tööle. Seal läheduses oli ka kass. Need sõrmed krabasid kassist kinni ja üritasid teda puuri tõmmata aga puur läks katki ning seetõttu pääsesid sõrmed puurist välja. Sõrmed hakkasid tüdruku poole minema ja tüdruk järgmisel päeval kooli enam ei ilmunud. Nii see peatükk lõppeski.
22.12.2019
Ma sain nüüd läbi loetud terve raamatu. Minu arust oli raamat väga igav, aga mul on meelde jäänud kaks peatükki. Esimese peatükki nimi on "Ühekorruseline Koolimaja". Selles loos rääkis kuidas üks viienda klassi tüdruk koolist koju läks ja hommikul kooli tagasi tuli. Tüdruk pani tähele, et koolimaja on ühe korruse võrra väiksemaks jäänud. Seega sai nelja korruselisest koolimajast kolme korruseline koolimaja. Tüdruku klass oli kõige viimasel korrusel ehk siis neljandal, nüüd juba kolmandal. Ja järgmine päev oli täpselt sama lugu. Õhtul läks tüdruk koju ja hommikul tuli kooli tagasi, siis oli kool juba kahe korruseline. Kui kolipäev lõppes ja tüdruk hakkas koju minema nägi ta, et koolimaja oli juba ühe korruseline. Hommikul tuli tüdruk oma koolimaja juurde pisut varem aga tundi ta ei läinudki. Ta vaatas koolimaja, kuni tuli direktor ja ühel hetkel polnudki enam koolimaja. Koolimaja oli kadunud ja selle kohal vaid tühi sile plats.
Natukene põnev peatükk oli kolmest poisist. Ühel isal ja emal oli kolm poega. Kui vanimal pojal oli aeg kooli minna ja ta läks esimesse klaassi. Vanim poeg ei tulnudki koolist tagasi. Varsti läks kooli keskmine poeg ja temaga juhtus sama lugu. Ta läks kooli ja ei tulnud sealt kunagi tagasi. Kui kooli pidi minema kõige noorem poeg, siis vanemad kartsid väga ja ei tahtnud teda kooli saata. Aga noorim poeg tahtis ise nii väga kooli minna. Hommikul viisid vanemad lapsed kooli. Kui viimane tund lõppes, siis peitis poiss end ära. Õpetaja leidis poisi ja viis suletud ukse juurde. Ukse taga oli avar ja valge tuba ja keset tuba seisid alustel õpilaste valged kivikujud, ka poisi enda vennad. Üks alus oli tühi kuhu käskis õpetaja poisil ronida ja oodata. Õpetaja läks ise ära ja poiss tuli sealt maha ja peitis end ära. Õpetaja tuli tagasi ja vihastas, kuna poiss polnud enam aluse peal. Teistel poistel, kes olid kivikujud olid kaelas sildid aga kui kõige noorem vend võttis neil sildid kaelast ära, siis ärkasid nad jälle ellu ja jooksid koolimajast minema. Nii saigi lugu läbi.
Terve raamatu peatükid olid väga lühikesed ja mulle jäid need segaseks. Edaspidi üritan valida palju huvitavamaid raamatuid.
neljapäev, 17. oktoober 2019
esmaspäev, 14. oktoober 2019
Esmaspäev 14 oktoober
Täna eestikeele tunnis otsisime opiqust ja blogist erinevaid asju Kratti kohta ja tegime mõistekaardi. Internetist oli päris lihtne asju otsida.
esmaspäev, 15. juuli 2019
Kohustuslik kirjandus
Alustasin täna oma esimese raamatu lugemist. Valisin Roald Dahli raamatu Suur Sõbralik Hiiglane. Olen juba lugenud neli peatükki. Seni on juttu olnud väiksest tüdrukust Sophiast ja hiiglasest. Raamat tundub paegult täitsa normaalne.
Olen lugenud raamatut mitmel päeval aga ei ole jõudnud blogida, täna siis teen seda. Sophia nägi hiiglast. Hiiglane võttis Sophia kaasa ja viis ta oma koopasse kus Sophia pidi koos hiiglasega elu lõpuni olema. Hiiglase terve nimi on Suur sõbralik hiiglane. Seal koopas rääkis Sophia hiiglasega juttu ja küsis hiiglaselt erinevaid küsimusi. Mõne aja pärast küsis Sophia hiiglaselt miks sa mu linnast siia tõid. Hiiglane ütles ,et kui sa nägid hiiglast ,siis sa räägid inimestele ,et sa oled hiiglast näinud aga inimesed mõtlevad, et hiiglased on kurjad olendid. Seetõttu ütles hiiglane Sophiale, et ta peab koopas tema juures elama oma elu lõpuni.
31.07.19
Sophia ja hiiglase jutuajamisest on selgunud, et hiiglastel ei ole peret, nad elavad üksinda koobastest. Hiiglased tekivad mingil suvalisel ajal ja võiva elada maailma lõpuni või kaovad mingil suvalisel ajal. Hiiglased kes ei söö inimesi peavad terve elu sööma ainult tatikurke, kui Sophia on hiiglasega seal koopas igavesti siis peab ta ka neid tatikurke sööma. Need hallitanud tatikurgid olid olemas koobastes.
10.08.19
Üks teine hiiglane, keda hüüti lihakugistajaks sai teada, et koopas on inimene ja siis läks ta Sophiat sinna otsima. SSH oli rääkinud varem Sophiale kes on lihakugistaja. Suur ja võõras lihakugistajast hiiglane astus koopasse, ta oli kolm korda suurem ja paksem kui SSH. Ta hakkas Sophiat otsima. SSH meelitas lihakugistajat tatikurki sööma aga tatikurgi sisse oli peitnud end Sophia. Ta võttis kurgist suure ampsu ja Sophia sattus lihakugistaja suhu aga ta sülitas selle välja, kuna tatikurgil oli nii halb maitse. Selle peale jooksis lihakugistaja koopast minema.
16.08.19
Sophia ja SSH läksid koopast välja unenägusid otsima. Kui nad olid kohale jõudnud, võttis SSH oma kotist paar purki kuhu oli neil plaanis unenäod koguda. Kaasas oli ka võrk, mille abil unenägusid püüda. Esimese unenäo said nad kätte kiiresti. Esimene unenägu oli läbipaistev ja õnnelik. Järgmine oli väga kehv unenägu, mis ajab öösel lausa higistama ja vähkrema. Pärast selle halva unenäo püüdmist läks SSH tuju halvaks ja nad läksid koopasse tagasi. Kui nad oli teel koopasse nägid nad teisi hiiglasi. Neil tuli mõte anda see halb unenägu lihakugistajale. Nad läksid koopasse, SSH võttis pasuna, ta pressis halva unenäo sinna siis ja nad läksid lihakugistaja juurde ja puhkusid unenäo talle. Lihakugistaja hakkas magades siplema ja rabeleme ja ta virutas kogemata teisele magavale hiiglasele jalaga. Hiiglane ärkas üles ja teised hiiglased ärkasid ka ja nad hakkasid kaklema. Selleks ajaks oli Sophia ja SSH juba eemal kaugel ja neile pakkus hiiglaste kaklemine palju nalja.
20.08.19
Olen vahepeal lugenud mitu peatükki. Unenägude peatükis lugesid Sophia ja SSH põhiliselt ainult unenägusid. Enamus unenägudest olid toredad aga mõned poistele mõeldud unenäod tundusid Sophiale tobedad. Sophiat pani ka imestama, et SSH nii hästi lugeda oskas ja ta mõtles, et kus SSH seda kõike õppinud on. Järgmine peatükk oli SUUR PLAAN. selles peatükis otsustasid kõik inimsööjatest hiiglased minna Inglismaale inimesi sööma. Lihakugistaja unistas juba ammu Inglismaa kuninganna ära söömisest aga ta polnud seda seni teinud, kuna ta kartis kuninganna sõdureid. Seekord otsustasid Sophia ja SSH hiiglased peatada. Nad teadsid, et kuninganna ei usu neid et hiiglased on olemas, sellepärast otsustasid nad kuningannale näidata unenägu kus on inimsööjast hiiglased. Selle unenäo pidi SSH kokku segama ja see pidi olema hästi tõeline ja kui kuninganna üles ärkab pidi ta päriselt nägema oma aknalaual Sophiat istumas. Sophia plaanis talle rääkida inimsööjatest ja suurest sõbralikust hiiglasest.
06.09.19
Sophia istus kuninganna aknalaua peal. Toatüdruk äratas kuninganna. Kuninganna rääkis toatüdrukule, et ta nägi hirmsat unenägu ja ta nägi ka unes, et Sophia istus tema aknalaual. Nad vaatasid koos ajalehte ja nägid, et on kadunud palju lapsi. Kuninganna palus toatüdrukul kardina akna eest ära tõmmata, et äkki on õues ilus ilm ja siis hakkab parem tuju mõlemal. Aga kui toatüdruk tõmbas kardina eest ära siis ta kiljatas, sest ta nägi Sophiat. Sophia rääkis kuningannale hiiglastest ja suurest sõbralikus hiiglasest ka, ta rääkis kus inimsööjatest hiiglased ennast peidavad. Kuninganna lubas suure sõbraliku hiiglase ka oma lossi ja pakkus neile süüa.
08.09.19
Kuninganna tahtis teistega hommikusööki süüa, aga SSH oi vaja hiiglaslik lauad teha. Kuninganna teenrid hakkasid talle lauda tegema. Nad hakkasid lauda tegema lossis olevatest asjadest. Hiiglane pidi lossi sisse roomama nii, et kaks teenrit lükkasid tagant ja kaks tõmbasid eest. SSH polnud kunagi midagi peale tatikurkide söönud ja siis kui asjad said suure redeliga lauda toodud asus ta sööma. SSH arvates oli loositoit parim mis ta kunagi söönud on. Ta proovis ka hohvi aga see tallle ei maitsenud. Ja nad hakkasid rääkima pahadest hiiglastest ja kuninganna uuris ka teistelt riikidelt kas neil on inimesi kadunud. Kuna ta sai teada, et inimesi on kadunud siis nad hakkasid mõtlema välja sõjaplaani pahade hiiglaste vastu.
22.09.19
Nad hakkasid kohe tegutsema ja nad võtsid üheksa helikopterit, et minna sinna kus hiiglased on ja nad kaasa võtta. Siis tekkis neil küsimus, kui nad võtavad hiiglased kaasa kuhu nad siis hiiglased panevad. Siis tuli neil mõte, et kuninganna töölised kaevaksid hästi suure augu. Töölised hakkasid tööle ja teised hakkasid minema. Kui nad kohale jõudsid, siis hiiglased magasid nad sidusid hiiglased helikopterite külge kinni. Viimane hiiglane oli juhuslikult lihakugistaja ja ta oli väga halvas asendis, et teda oli väga raske kinni siduda. Siis ta tundis, et keegi liigutab teda ning ta ärkas üles, aga nad said ta ikka kiiresti kinni ja nad hakkasid tagasi minema. Kui nad kohale jõudsid siis panid nad hiiglased suurde auku. Halvad hiiglased jäid sinna auku elama, nad ei saanud süüa enam ühtegi inimest ja nendele toodi söögiks Suure sõbraliku hiiglase vanad tatikurgid. Kõik inimesed said neid hiiglasi vaadata ja sinna pandi silt, et HIIGLASTE TOITMINE KEELATUD.
Olen lugenud raamatut mitmel päeval aga ei ole jõudnud blogida, täna siis teen seda. Sophia nägi hiiglast. Hiiglane võttis Sophia kaasa ja viis ta oma koopasse kus Sophia pidi koos hiiglasega elu lõpuni olema. Hiiglase terve nimi on Suur sõbralik hiiglane. Seal koopas rääkis Sophia hiiglasega juttu ja küsis hiiglaselt erinevaid küsimusi. Mõne aja pärast küsis Sophia hiiglaselt miks sa mu linnast siia tõid. Hiiglane ütles ,et kui sa nägid hiiglast ,siis sa räägid inimestele ,et sa oled hiiglast näinud aga inimesed mõtlevad, et hiiglased on kurjad olendid. Seetõttu ütles hiiglane Sophiale, et ta peab koopas tema juures elama oma elu lõpuni.
31.07.19
Sophia ja hiiglase jutuajamisest on selgunud, et hiiglastel ei ole peret, nad elavad üksinda koobastest. Hiiglased tekivad mingil suvalisel ajal ja võiva elada maailma lõpuni või kaovad mingil suvalisel ajal. Hiiglased kes ei söö inimesi peavad terve elu sööma ainult tatikurke, kui Sophia on hiiglasega seal koopas igavesti siis peab ta ka neid tatikurke sööma. Need hallitanud tatikurgid olid olemas koobastes.
10.08.19
Üks teine hiiglane, keda hüüti lihakugistajaks sai teada, et koopas on inimene ja siis läks ta Sophiat sinna otsima. SSH oli rääkinud varem Sophiale kes on lihakugistaja. Suur ja võõras lihakugistajast hiiglane astus koopasse, ta oli kolm korda suurem ja paksem kui SSH. Ta hakkas Sophiat otsima. SSH meelitas lihakugistajat tatikurki sööma aga tatikurgi sisse oli peitnud end Sophia. Ta võttis kurgist suure ampsu ja Sophia sattus lihakugistaja suhu aga ta sülitas selle välja, kuna tatikurgil oli nii halb maitse. Selle peale jooksis lihakugistaja koopast minema.
16.08.19
Sophia ja SSH läksid koopast välja unenägusid otsima. Kui nad olid kohale jõudnud, võttis SSH oma kotist paar purki kuhu oli neil plaanis unenäod koguda. Kaasas oli ka võrk, mille abil unenägusid püüda. Esimese unenäo said nad kätte kiiresti. Esimene unenägu oli läbipaistev ja õnnelik. Järgmine oli väga kehv unenägu, mis ajab öösel lausa higistama ja vähkrema. Pärast selle halva unenäo püüdmist läks SSH tuju halvaks ja nad läksid koopasse tagasi. Kui nad oli teel koopasse nägid nad teisi hiiglasi. Neil tuli mõte anda see halb unenägu lihakugistajale. Nad läksid koopasse, SSH võttis pasuna, ta pressis halva unenäo sinna siis ja nad läksid lihakugistaja juurde ja puhkusid unenäo talle. Lihakugistaja hakkas magades siplema ja rabeleme ja ta virutas kogemata teisele magavale hiiglasele jalaga. Hiiglane ärkas üles ja teised hiiglased ärkasid ka ja nad hakkasid kaklema. Selleks ajaks oli Sophia ja SSH juba eemal kaugel ja neile pakkus hiiglaste kaklemine palju nalja.
20.08.19
Olen vahepeal lugenud mitu peatükki. Unenägude peatükis lugesid Sophia ja SSH põhiliselt ainult unenägusid. Enamus unenägudest olid toredad aga mõned poistele mõeldud unenäod tundusid Sophiale tobedad. Sophiat pani ka imestama, et SSH nii hästi lugeda oskas ja ta mõtles, et kus SSH seda kõike õppinud on. Järgmine peatükk oli SUUR PLAAN. selles peatükis otsustasid kõik inimsööjatest hiiglased minna Inglismaale inimesi sööma. Lihakugistaja unistas juba ammu Inglismaa kuninganna ära söömisest aga ta polnud seda seni teinud, kuna ta kartis kuninganna sõdureid. Seekord otsustasid Sophia ja SSH hiiglased peatada. Nad teadsid, et kuninganna ei usu neid et hiiglased on olemas, sellepärast otsustasid nad kuningannale näidata unenägu kus on inimsööjast hiiglased. Selle unenäo pidi SSH kokku segama ja see pidi olema hästi tõeline ja kui kuninganna üles ärkab pidi ta päriselt nägema oma aknalaual Sophiat istumas. Sophia plaanis talle rääkida inimsööjatest ja suurest sõbralikust hiiglasest.
06.09.19
Sophia istus kuninganna aknalaua peal. Toatüdruk äratas kuninganna. Kuninganna rääkis toatüdrukule, et ta nägi hirmsat unenägu ja ta nägi ka unes, et Sophia istus tema aknalaual. Nad vaatasid koos ajalehte ja nägid, et on kadunud palju lapsi. Kuninganna palus toatüdrukul kardina akna eest ära tõmmata, et äkki on õues ilus ilm ja siis hakkab parem tuju mõlemal. Aga kui toatüdruk tõmbas kardina eest ära siis ta kiljatas, sest ta nägi Sophiat. Sophia rääkis kuningannale hiiglastest ja suurest sõbralikus hiiglasest ka, ta rääkis kus inimsööjatest hiiglased ennast peidavad. Kuninganna lubas suure sõbraliku hiiglase ka oma lossi ja pakkus neile süüa.
08.09.19
Kuninganna tahtis teistega hommikusööki süüa, aga SSH oi vaja hiiglaslik lauad teha. Kuninganna teenrid hakkasid talle lauda tegema. Nad hakkasid lauda tegema lossis olevatest asjadest. Hiiglane pidi lossi sisse roomama nii, et kaks teenrit lükkasid tagant ja kaks tõmbasid eest. SSH polnud kunagi midagi peale tatikurkide söönud ja siis kui asjad said suure redeliga lauda toodud asus ta sööma. SSH arvates oli loositoit parim mis ta kunagi söönud on. Ta proovis ka hohvi aga see tallle ei maitsenud. Ja nad hakkasid rääkima pahadest hiiglastest ja kuninganna uuris ka teistelt riikidelt kas neil on inimesi kadunud. Kuna ta sai teada, et inimesi on kadunud siis nad hakkasid mõtlema välja sõjaplaani pahade hiiglaste vastu.
22.09.19
Nad hakkasid kohe tegutsema ja nad võtsid üheksa helikopterit, et minna sinna kus hiiglased on ja nad kaasa võtta. Siis tekkis neil küsimus, kui nad võtavad hiiglased kaasa kuhu nad siis hiiglased panevad. Siis tuli neil mõte, et kuninganna töölised kaevaksid hästi suure augu. Töölised hakkasid tööle ja teised hakkasid minema. Kui nad kohale jõudsid, siis hiiglased magasid nad sidusid hiiglased helikopterite külge kinni. Viimane hiiglane oli juhuslikult lihakugistaja ja ta oli väga halvas asendis, et teda oli väga raske kinni siduda. Siis ta tundis, et keegi liigutab teda ning ta ärkas üles, aga nad said ta ikka kiiresti kinni ja nad hakkasid tagasi minema. Kui nad kohale jõudsid siis panid nad hiiglased suurde auku. Halvad hiiglased jäid sinna auku elama, nad ei saanud süüa enam ühtegi inimest ja nendele toodi söögiks Suure sõbraliku hiiglase vanad tatikurgid. Kõik inimesed said neid hiiglasi vaadata ja sinna pandi silt, et HIIGLASTE TOITMINE KEELATUD.
reede, 7. juuni 2019
teisipäev, 4. juuni 2019
Õpperekt seljamäele
Käisime esmaspäeval klassiga rabas. Sain teada et kunagi vanad eestlased peitsid ennast vaenlaste eest metsas või rabades. Sain teada veel ,et kunagi kasutasid kunagi inimesed umbes kaks kg rauda. Sain veel teada ,et rauda saadi kunagi rabadest nii palju,et seda viidi väga suurtes kogustest välismaale.
Tellimine:
Postitused (Atom)