laupäev, 16. november 2019

Kohustuslik kirjandus 2

16.11.2019
Minu uue raamatu pealkiri on " Õuduste Kool ". Selle raamatu autor on Grigori Oster. Olen lugenud juba kuus peatükki seni tundub see raamat igavavõitu. Seni pole ma veel aru saanud selle raamatu mõttest, kõik peatükid on olnud vaga segased ja lõppenud ootamatult.

Esimeses peatükkis lugesin poisist kes soovis õppida kuni kooli lõpuni ainult viitele. Ühel päeval kui ta läks koolist koju leidis ta prügikastist ühe vanaaegse deemonliku raamatu. Raamatus oli hirmutav õpetus sellest kuidas ta saab täita oma soovi. Ta kohtus õppimisdeemoniga, kes lubas poisi soovi täita aga vastutasuks pidi poiss andma deemonile oma hinge. Ja nii ka läks, et poisist sai kooli parim õpilane aga kooli viimasel päeval langes ta oma vanemate ees hingetuna maha. 

Veel jäi mulle meelde peatükk "kägistustabel", sest see oli väga imelik. 

Ühel päeval tuli kooli asendus matemaatikõpetaja kes hakkas lastele õpetama korrutustabeli asemel  kägistustabelit. Lapsed olid üllatunud, aga siiski hakkasid nad seda pähe õppima. Õpetaja jättis kõikidele lastele koduseks tööks kägistada öösel ära oma vanemad. Kui lapsed üles tõusid ja paljajalu oma vanemate voodi juurde kõndisid, hakkasid vanemaid kägistama aga siis õnneks nad taipasid, et see pole õige ja nad tulid teadvusele ja läksid magama tagasi.


01.12.19
Ma olen juba lugenud päris mitu peatükki. Minu arust on ikka olnud need väga veidrad ja lühikesed.

Mulle on jäänud meelde peatükk nagu "Tantsiv luukere".  Ükskord uuriti kooli pööningut, et kuhu oli kadunud bioloogia klassi luukere jalg. Kuigi nad ei leidnud seda, aga nad leidsid ühe täiesti terve ja tavalise päris luukere. Luukere viidi bioloogia klassi. Üks õhtu jäi üks õpetaja üksinda koolimajja. Ja ükshetk ärkas bioloogia klassi uus luukere ellu ja kõndis üksildase õpetaja klassi poole. Õpetaja kuulis koridoris hääli ja vaatas millega on tegu. Nägi luukeret kellel oli suitsukoni hambus ja luukere krabas õpetaja kinni ja ütles " lähme, hakkad minuga tantsima " ja läksidki saali tantsima kuni koiduni. Järgmine päev mõtles õpetaja ja talle meenus see kui uni. Ja õhtul tuli jälle luukere ja kutsus teda tantsima kuni koiduni ja siis sai õpetaja aru, et see on puhas reaalsus.


17.12.2019
Selle raamatu peatükid on nii lühikesed, et keeruline on igat peatükki eraldi blogida. Sellepärast kirjutan mitmest peatükist korraga. Vahepeal olen lugenud jälle mitu peatükki. Endiselt ei tundu see raamat mulle eriti põnev aga mul on meelde jäänud üks peatükk mille nimi on "Karvased Sõrmed". Selles peatükkis räägiti sellest kuidas üks tüdruk ei osanud etteütlust ning ta krabistas lauda ja, siis hüppasid lauast välja karvased sõrmed mis krabasid tüdruku käest pastaka ning karvased sõrmed parandasid vead ära õigeks ja siis kadusid. Kui tüdrukul oli abi vaja siis pidi ta krabistama tooli ja sõrmed tulid talle appi. Aga kodus ei viitsinud tüdruk midagi tea, sest sõrmed tegid koolis tema eest kõik ära, Ühel päevalt tuli tüdrukul mõte, et ta võiks võtta need sõrmed koju kaasa, et sõrmed ka kodus tal teeks ära kõik kodutööd. ta pani oma vihikud ja pastaka puuri aga sõrmed ei hakanud tööle. Ta proovis uuesti ja võttis asjad korraks puurist välja ja pani siis tagasi aga ikka ei hakanud tööle. Seal läheduses oli ka kass. Need sõrmed krabasid kassist kinni ja üritasid teda puuri tõmmata aga puur läks katki ning seetõttu pääsesid sõrmed puurist välja. Sõrmed hakkasid tüdruku poole minema ja tüdruk järgmisel päeval kooli enam ei ilmunud. Nii see peatükk lõppeski.


22.12.2019
Ma sain nüüd läbi loetud terve raamatu. Minu arust oli raamat väga igav, aga mul on meelde jäänud kaks peatükki. Esimese peatükki nimi on "Ühekorruseline Koolimaja". Selles loos rääkis kuidas üks viienda klassi tüdruk koolist koju läks ja hommikul kooli tagasi tuli. Tüdruk pani tähele, et koolimaja on ühe korruse võrra väiksemaks jäänud. Seega sai nelja korruselisest koolimajast kolme korruseline koolimaja. Tüdruku klass oli kõige viimasel korrusel ehk siis neljandal, nüüd juba kolmandal. Ja järgmine päev oli täpselt sama lugu. Õhtul läks tüdruk koju ja hommikul tuli kooli tagasi, siis oli kool juba kahe korruseline. Kui kolipäev lõppes ja tüdruk hakkas koju minema nägi ta, et koolimaja oli juba ühe korruseline. Hommikul tuli tüdruk oma koolimaja juurde pisut varem aga tundi ta ei läinudki. Ta vaatas koolimaja, kuni tuli direktor ja ühel hetkel polnudki enam koolimaja. Koolimaja oli kadunud ja selle kohal vaid tühi sile plats.
Natukene põnev peatükk oli kolmest poisist. Ühel isal ja emal oli kolm poega. Kui vanimal pojal oli aeg kooli minna ja ta läks esimesse klaassi. Vanim poeg ei tulnudki koolist tagasi. Varsti läks kooli keskmine poeg ja temaga juhtus sama lugu. Ta läks kooli ja ei tulnud sealt kunagi tagasi. Kui kooli pidi minema kõige noorem poeg, siis vanemad kartsid väga ja ei tahtnud teda kooli saata. Aga noorim poeg tahtis ise nii väga kooli minna. Hommikul viisid vanemad lapsed kooli. Kui viimane tund lõppes, siis peitis poiss end ära. Õpetaja leidis poisi ja viis suletud ukse juurde. Ukse taga oli avar ja valge tuba ja keset tuba seisid alustel õpilaste valged kivikujud, ka poisi enda vennad. Üks alus oli tühi kuhu käskis õpetaja poisil ronida ja oodata. Õpetaja läks ise ära ja poiss tuli sealt maha ja peitis end ära. Õpetaja tuli tagasi ja vihastas, kuna poiss polnud enam aluse peal. Teistel poistel, kes olid kivikujud olid kaelas sildid aga kui kõige noorem vend võttis neil sildid kaelast ära, siis ärkasid nad jälle ellu ja jooksid koolimajast minema. Nii saigi lugu läbi.

Terve raamatu peatükid olid väga lühikesed ja mulle jäid need segaseks. Edaspidi üritan valida palju huvitavamaid raamatuid.

esmaspäev, 14. oktoober 2019

Esmaspäev 14 oktoober

Täna eestikeele tunnis otsisime opiqust ja blogist erinevaid asju Kratti kohta ja tegime mõistekaardi. Internetist oli päris lihtne asju otsida. 

esmaspäev, 15. juuli 2019

Kohustuslik kirjandus

Alustasin täna oma esimese raamatu lugemist. Valisin Roald Dahli raamatu Suur Sõbralik Hiiglane. Olen juba lugenud neli peatükki. Seni on juttu olnud väiksest tüdrukust Sophiast ja hiiglasest. Raamat tundub paegult täitsa normaalne.

Olen lugenud raamatut mitmel päeval aga ei ole jõudnud blogida, täna siis teen seda. Sophia nägi hiiglast. Hiiglane võttis Sophia kaasa ja viis ta oma koopasse kus Sophia pidi koos hiiglasega elu lõpuni olema. Hiiglase terve nimi on Suur sõbralik hiiglane. Seal koopas rääkis Sophia  hiiglasega juttu ja küsis hiiglaselt erinevaid küsimusi. Mõne aja pärast küsis Sophia hiiglaselt miks sa mu linnast siia tõid. Hiiglane ütles ,et kui sa nägid hiiglast ,siis sa räägid inimestele ,et sa oled hiiglast näinud aga inimesed mõtlevad, et hiiglased on kurjad olendid. Seetõttu ütles hiiglane Sophiale, et ta peab koopas tema juures elama oma elu lõpuni.

31.07.19
Sophia ja hiiglase jutuajamisest on selgunud, et hiiglastel ei ole peret, nad elavad üksinda koobastest. Hiiglased tekivad mingil suvalisel ajal ja võiva elada maailma lõpuni või kaovad mingil suvalisel ajal. Hiiglased kes ei söö inimesi peavad terve elu sööma ainult tatikurke, kui Sophia on hiiglasega seal koopas igavesti siis peab ta ka neid tatikurke sööma. Need hallitanud tatikurgid olid olemas koobastes.

10.08.19
Üks teine hiiglane, keda hüüti lihakugistajaks sai teada, et koopas on inimene ja siis läks ta Sophiat sinna otsima. SSH oli rääkinud varem Sophiale kes on lihakugistaja.  Suur ja võõras lihakugistajast hiiglane astus koopasse, ta oli kolm korda suurem ja paksem kui SSH. Ta hakkas Sophiat otsima. SSH meelitas lihakugistajat tatikurki sööma aga tatikurgi sisse oli peitnud end Sophia. Ta võttis kurgist suure ampsu ja Sophia sattus lihakugistaja suhu aga ta sülitas selle välja, kuna tatikurgil oli nii halb maitse. Selle peale jooksis lihakugistaja koopast minema.

16.08.19
Sophia ja SSH läksid koopast välja unenägusid otsima. Kui nad olid kohale jõudnud, võttis SSH oma kotist paar purki kuhu oli neil plaanis unenäod koguda. Kaasas oli ka võrk, mille abil unenägusid püüda. Esimese unenäo said nad kätte kiiresti. Esimene unenägu oli läbipaistev ja õnnelik. Järgmine oli väga kehv unenägu, mis ajab öösel lausa higistama ja vähkrema. Pärast selle halva unenäo püüdmist läks SSH tuju halvaks ja nad läksid koopasse tagasi. Kui nad oli teel koopasse nägid nad teisi hiiglasi. Neil tuli mõte anda see halb unenägu lihakugistajale. Nad läksid koopasse, SSH võttis pasuna, ta pressis halva unenäo sinna siis ja nad läksid lihakugistaja juurde ja puhkusid unenäo talle. Lihakugistaja hakkas magades siplema ja rabeleme ja ta virutas kogemata teisele magavale hiiglasele jalaga. Hiiglane ärkas üles ja teised hiiglased ärkasid  ka ja nad hakkasid kaklema. Selleks ajaks oli Sophia ja SSH juba eemal kaugel ja neile pakkus hiiglaste kaklemine palju nalja.

20.08.19
Olen vahepeal lugenud mitu peatükki. Unenägude peatükis lugesid Sophia ja SSH põhiliselt ainult unenägusid. Enamus unenägudest olid toredad aga mõned poistele mõeldud unenäod tundusid Sophiale tobedad. Sophiat pani ka imestama, et SSH nii hästi lugeda oskas ja ta mõtles, et kus SSH seda kõike õppinud on. Järgmine peatükk oli SUUR PLAAN. selles peatükis otsustasid kõik inimsööjatest hiiglased minna Inglismaale inimesi sööma. Lihakugistaja unistas juba ammu Inglismaa kuninganna ära söömisest aga ta polnud seda seni teinud, kuna ta kartis kuninganna sõdureid. Seekord otsustasid Sophia ja SSH hiiglased peatada. Nad teadsid, et kuninganna ei usu neid et hiiglased on olemas, sellepärast otsustasid nad kuningannale näidata unenägu kus on inimsööjast hiiglased. Selle unenäo pidi SSH kokku segama ja see pidi olema hästi tõeline ja kui kuninganna üles ärkab pidi ta päriselt nägema oma aknalaual Sophiat istumas. Sophia plaanis talle rääkida inimsööjatest ja suurest sõbralikust hiiglasest.

06.09.19
Sophia istus kuninganna aknalaua peal. Toatüdruk äratas kuninganna. Kuninganna rääkis toatüdrukule, et ta nägi hirmsat unenägu ja ta nägi ka unes, et Sophia istus tema aknalaual. Nad vaatasid koos ajalehte ja nägid, et on kadunud palju lapsi. Kuninganna palus toatüdrukul kardina akna eest ära tõmmata, et äkki on õues ilus ilm ja siis hakkab parem tuju mõlemal. Aga kui toatüdruk tõmbas kardina eest ära siis ta kiljatas, sest ta nägi Sophiat. Sophia rääkis kuningannale hiiglastest ja suurest sõbralikus hiiglasest ka, ta rääkis kus inimsööjatest hiiglased ennast peidavad. Kuninganna lubas suure sõbraliku hiiglase ka oma lossi ja pakkus neile süüa.

08.09.19

Kuninganna tahtis teistega hommikusööki süüa, aga SSH oi vaja hiiglaslik lauad teha. Kuninganna teenrid hakkasid talle lauda tegema. Nad hakkasid lauda tegema lossis olevatest asjadest. Hiiglane pidi lossi sisse roomama nii, et kaks teenrit lükkasid tagant ja kaks tõmbasid eest. SSH polnud kunagi midagi peale tatikurkide söönud ja siis kui asjad said suure redeliga lauda toodud asus ta sööma. SSH arvates oli loositoit parim mis ta kunagi söönud on. Ta proovis ka hohvi aga see tallle ei maitsenud. Ja nad hakkasid rääkima pahadest hiiglastest ja kuninganna uuris ka teistelt riikidelt kas neil on inimesi kadunud. Kuna ta sai teada, et inimesi on kadunud siis nad hakkasid  mõtlema välja sõjaplaani pahade hiiglaste vastu.

22.09.19

Nad hakkasid kohe tegutsema ja nad võtsid üheksa helikopterit, et minna sinna kus hiiglased on ja nad kaasa võtta. Siis tekkis neil küsimus, kui nad võtavad hiiglased kaasa kuhu nad siis hiiglased panevad. Siis tuli neil mõte, et kuninganna töölised kaevaksid hästi suure augu. Töölised hakkasid tööle ja teised hakkasid minema. Kui nad kohale jõudsid, siis hiiglased magasid nad sidusid hiiglased helikopterite külge kinni. Viimane hiiglane oli juhuslikult lihakugistaja  ja ta oli väga halvas asendis, et teda oli väga raske kinni siduda. Siis ta tundis, et keegi liigutab teda ning ta ärkas üles, aga nad said ta ikka kiiresti kinni ja nad hakkasid tagasi minema. Kui nad kohale jõudsid siis panid nad hiiglased suurde auku. Halvad hiiglased jäid sinna auku elama, nad ei saanud süüa enam ühtegi inimest ja nendele toodi söögiks Suure sõbraliku hiiglase vanad tatikurgid. Kõik inimesed said neid hiiglasi vaadata ja sinna pandi silt, et HIIGLASTE TOITMINE KEELATUD.




teisipäev, 4. juuni 2019

Õpperekt seljamäele

Käisime esmaspäeval klassiga rabas. Sain teada et kunagi vanad eestlased peitsid ennast vaenlaste eest metsas või rabades. Sain teada veel ,et kunagi kasutasid kunagi inimesed umbes kaks kg rauda. Sain veel teada ,et rauda saadi kunagi rabadest nii palju,et seda viidi väga suurtes kogustest välismaale.