Klassiväline lugemine 3

04.01.2020
Alustasin kolmanda raamatu lugemist. Kolmandaks raamatuks valisin "Varastatud Oranž Jalgratas".

Esimene peatükk algas niimoodi. Mari astus kodust välja jalutas natuke oma koera Matiga ja kuulis ühe võsa tagant vaidlemist. Kui ta lähemale läks nägi ta seal politseiautot ja paari tuttavat nägu ka. Mari läks teiste sekka ja siis nägi Mari tädi Irat kes oli lapsehoidja. Kui Mari oli väiksem hoolitses tädi Ira ka Mari eest. Aga natuke aega hiljem küsis Mari teiste käest "Mis juhtus"? ja Marile räägiti ära, et professor Angelo tuli siia Eestisse Belgiast, ta sõitis rattaga ja räägib ainult Prantsuse keelt. Professor oli väsinud ja jäi oma telki magama. Ükshetk kuulis kolistamist ja nägi, et ratas oli kadunud. Peale seda juttu ütles Mari, et "Mina otsin varastatud ratta ise oma koera Matiga ülesse".



13.01.2020
Olen lugenud läbi veel teise peatükki. Selle raamatu algus on olnud juba päris põnev, et lugesin teise peatüki kiiresti läbi. Teine peatükk algas niimoodi. Mari läks koos oma kahe sõbra Reilika ja Saduga jalgratast otsima. Esimesena läksid nad Marja tänavale ja kõndisid nii kaua kui Reilika Märkas ühte maja kus oli värvimine pooleli. Tüdrukud läksid ja küsisid kas nad on näinud ühte meest kes kõndis siit koos oranži jalgrattaga mööda. Üks toreda näoga naine vastas, et ta nägi küll ühte meest kes kõndis siit mööda. Mari küsis, et milline ta välja nägi. Naine vastas, et ta oli räsitud tumeda peaga keskmist kasvu mees koos oranži jalgrattaga. Nad said nüüd teada mehe välimuse ja läksid edasi vihjeid otsima.



10.02.2020

Ma pole päris ammu lugenud. Aga täna lugesin läbi kolmanda peatüki. Praeguseks on olnud see raamat natuke põnev ja natuke igav. Kolmandas peatükkis räägitakse sellest kuidas Mari ja ta sõbrad üritavad ikkagi pätti kinni püüda aga poisid soovivad ka teda kinni püüda. Esialgu käisid tüdrukud poes ja ostsid limpsi ja peale seda hakkasid otsima pätti. Nad olid juba pool supilinna läbi otsinud aga pätti polnud nad leidnud. Nad kõndisid mööda suvalist tänavat kuni leidsid poisid koos politseidega ühe maja juurest. Poisid ütlesid neile, et nad saavad kohe pätti kinni aga hiljem tuli välja et politseid käisid täiesti süütus majas ja siis ütlesid politseid et lapsed te ärge ajage meie pead sassi kui te ei oska politseid olla. Kõik lapsed olid solvunud kuna nad ei tohtinud enam aidada. Aga kuna õues oli väga soe suvepäev käisid tüdrukud kolm korda päevas poes.



24.02.2020

Lugesin läbi neljanda peatüki. Mari ja ta sõbrad käisid otsingute käigus mitmel tänaval. Üks hetkel nägid nad puu all kodutuid ja üks nendest tundus neile tuttav. Nad pidid nendega rääkima ja küsima küsimusi. Nad küsisid, et kas nad pole näinud varastatud jalgratast. Nad korra mõtlesid aga nad vastasid eitavalt. Siis nad läksid jälle jalutama ja nad nägid seda sama meest kes istus seal puu all aga tal polnud prille ees. Siis nad mõtlesid kas talle ütelda et kas ta teab rattast midagi. Aga siis läks mees kellegi hoovi ja ta ei tulnud sealt välja. Seejärel jäid lapsed passima millal ta välja tuleb.


26.02.2020

Lugesin läbi viienda peatüki. Enne kui tüdrukud sööma läksid, siis nad ütlesid poistele, et kui pätt välja ilmub, et siis poisid helistaksid neile. Kui pätt varastatud jalrattaga välja ilmus, siis arvaski üks poistest, et tüdrukutele võiks helistada aga teine arvas, et nad saavad ise ka hakkama. Nad hakkasid pätti jälitama ja kui pätt ja poisid olid juba liikvel, siis märkasid neid ka tüdrukud. Tüdrukud jälitasid neid põõsaste ja igasuguste nurkade tagant. Poisid ajasid pätti taga kuni rattapoeni. Nad said teada, et rattapoe omanik Silver müüb ka varastatud jalgrattaid. Üks poistest läks lähedale ja kuulis juttu, et varas tahab müüa seda varastatud ratast sinna poodi. Poe omanik Silver ei soovinud nii palju raha selle ratta eest anda kui varas soovis aga ta lubas anda natuke vähem, kui varas läheb teda poodi järgmisel päeval aitama. Kui poisid koju jalutasid ja nad bussijaama juurde jõudsid, siis peatasid neid võõrad suuremad poisid. Suured poisid küsisid poiste käest raha ja ähvardasid neid. Sel hetkel astusid välja tüdrukud, kes poisse olid jälitanud. Mari ähvardas neid suuri poisse oma koeraga ja selle peale suured poisid jätsid nad rahule ja läksid ära. Aga tüdrukud olid poiste peale ikkagi solvunud, et nad ei helistanud neile. Poisid vabandasid.

27.02.2020

Lapsed istusid puu all ja nad mõtlesid erinevaid mõtteid, näiteks seda, et nende kambal võiks olla oma nimi ja seda, et kuidas tõestada politseile, et nad varast nägid. Kui Mari koju jõudis, siis ta küsis oma isa käest, et kas ta võib oma sõpradega nende paadis koosoleku teha ja läks magama. Aga enne magama jäämist ta ikkagi mõtles, et kuidas tõestada politseile, et nad varast nägid. Mari tuli ideele, et varast ja ratast pildistada ja ta küsis isa käest fotokat. Aga ta ei saanud isale rääkida millepärast ta fotokat tahab ja siis ta natuke valetas. Ta ütles isale, et ta läheb linna ilusaid palkmaju pildistama. Samal ajal ei saanud oma kodus magada Sadu, mida panna ikkagi nende kambale nimeks ja enne uinumist ta taipas, et nende salakamba nimi võiks olla Ramps.

15.03.2020

Seitsmes peatükk.
Kui lapsed olid jõudnud paati siis hakkas nende salakoosolek pihta. Nad rääkisid kuidas oleks mõistlik vargaid kinni püüda. Nad mõtlesid, et kust oleks kõige parem varast koos rattaga pildistada ja otsustasid seda teha natuke kaugemalt müüri juurest. Nad veendusid ka, et nad oskaksid fotokat kasutada. Ja nad rääkisid niisama juttu ja sõid maasikaid ja jõud õunamahla. Nad arutasid veel salakamba nimevaliku üle ja koos otsustasid, et nimeks jääb ikkagi Ramps. Tüdrukud läksid Angelo ja Ira juurde, kus Ira makkus neile pannkooke. Angelo oligi see, kellelt ratas ära varastati. Ja tüdrukud lubasid, et homseks on ratas tagasi kodus. Ira arvas, et lapsed mängivad lihtsalt detektiivimängu.

05.04.2020

Lugesin raamatu tegelikult täiesti läbi juba mitu nädalat tagasi aga unustasin blogida.
Kaheksas peatükk.
Lapsed olid jõudnud ratta poe juurde ja peitsid ennast müüri taga. Mari hakkas pilte tegema. Ta tahtis teha sellise pildi kus oleks näha varastatud ratas ja kaks varast. Vargad hakkasid tassima rattaid kaubikusse. Neil oli palju varastatud jalgrattaid. Kõige viimane ratas oligi oranž jalgratas ja Mari sai ka täpselt sellise pildi varaste teost nagu ta tahtis. Peale seda helistasid lapsed politseisse. Algul ei tahtnud politseid lapsi uskuda aga nad tulid ikkagi kohale. Varaste buss hakkas juba ära sõitma aga viimasel hetkel pööras politseiauto neile ette ja käskis neil autost välja tulla. Üks varas sai põgenema, see kes rattaid varastas. Selle varga kes rattaid kokku ostis, selle sai politsei kätte. Lapsed said oma töö eest muidugi kiita. Lapsed võtsid selle varastatud oranži jalgratta ja viisid õigele omanikule tagasi. Angelo viis lapsed poodi ja tegi kõigile jäätise välja ja koju terve lati lastevorsti.

Üheksas peatükk.
Järmisel hommikul kui Mari võttis külmkapist piima, siis märkas ta külmkapi kõrval korvis ajalehte. Ajalehe esilehel oli pilt nende kambast ja Mari hakkas seda lugema. Nende kamba lapsed peitsid seda ajalehte oma vanemate eest, sest vanemad ei lubaks lastel iseseisvalt vargaid jälitada. Siis läks Mari koos Reelikaga  laenatud isa fotokaga  supilinnast pilte tegema.
Nii raamat lõppeski.