laupäev, 16. november 2019

Kohustuslik kirjandus 2

16.11.2019
Minu uue raamatu pealkiri on " Õuduste Kool ". Selle raamatu autor on Grigori Oster. Olen lugenud juba kuus peatükki seni tundub see raamat igavavõitu. Seni pole ma veel aru saanud selle raamatu mõttest, kõik peatükid on olnud vaga segased ja lõppenud ootamatult.

Esimeses peatükkis lugesin poisist kes soovis õppida kuni kooli lõpuni ainult viitele. Ühel päeval kui ta läks koolist koju leidis ta prügikastist ühe vanaaegse deemonliku raamatu. Raamatus oli hirmutav õpetus sellest kuidas ta saab täita oma soovi. Ta kohtus õppimisdeemoniga, kes lubas poisi soovi täita aga vastutasuks pidi poiss andma deemonile oma hinge. Ja nii ka läks, et poisist sai kooli parim õpilane aga kooli viimasel päeval langes ta oma vanemate ees hingetuna maha. 

Veel jäi mulle meelde peatükk "kägistustabel", sest see oli väga imelik. 

Ühel päeval tuli kooli asendus matemaatikõpetaja kes hakkas lastele õpetama korrutustabeli asemel  kägistustabelit. Lapsed olid üllatunud, aga siiski hakkasid nad seda pähe õppima. Õpetaja jättis kõikidele lastele koduseks tööks kägistada öösel ära oma vanemad. Kui lapsed üles tõusid ja paljajalu oma vanemate voodi juurde kõndisid, hakkasid vanemaid kägistama aga siis õnneks nad taipasid, et see pole õige ja nad tulid teadvusele ja läksid magama tagasi.


01.12.19
Ma olen juba lugenud päris mitu peatükki. Minu arust on ikka olnud need väga veidrad ja lühikesed.

Mulle on jäänud meelde peatükk nagu "Tantsiv luukere".  Ükskord uuriti kooli pööningut, et kuhu oli kadunud bioloogia klassi luukere jalg. Kuigi nad ei leidnud seda, aga nad leidsid ühe täiesti terve ja tavalise päris luukere. Luukere viidi bioloogia klassi. Üks õhtu jäi üks õpetaja üksinda koolimajja. Ja ükshetk ärkas bioloogia klassi uus luukere ellu ja kõndis üksildase õpetaja klassi poole. Õpetaja kuulis koridoris hääli ja vaatas millega on tegu. Nägi luukeret kellel oli suitsukoni hambus ja luukere krabas õpetaja kinni ja ütles " lähme, hakkad minuga tantsima " ja läksidki saali tantsima kuni koiduni. Järgmine päev mõtles õpetaja ja talle meenus see kui uni. Ja õhtul tuli jälle luukere ja kutsus teda tantsima kuni koiduni ja siis sai õpetaja aru, et see on puhas reaalsus.


17.12.2019
Selle raamatu peatükid on nii lühikesed, et keeruline on igat peatükki eraldi blogida. Sellepärast kirjutan mitmest peatükist korraga. Vahepeal olen lugenud jälle mitu peatükki. Endiselt ei tundu see raamat mulle eriti põnev aga mul on meelde jäänud üks peatükk mille nimi on "Karvased Sõrmed". Selles peatükkis räägiti sellest kuidas üks tüdruk ei osanud etteütlust ning ta krabistas lauda ja, siis hüppasid lauast välja karvased sõrmed mis krabasid tüdruku käest pastaka ning karvased sõrmed parandasid vead ära õigeks ja siis kadusid. Kui tüdrukul oli abi vaja siis pidi ta krabistama tooli ja sõrmed tulid talle appi. Aga kodus ei viitsinud tüdruk midagi tea, sest sõrmed tegid koolis tema eest kõik ära, Ühel päevalt tuli tüdrukul mõte, et ta võiks võtta need sõrmed koju kaasa, et sõrmed ka kodus tal teeks ära kõik kodutööd. ta pani oma vihikud ja pastaka puuri aga sõrmed ei hakanud tööle. Ta proovis uuesti ja võttis asjad korraks puurist välja ja pani siis tagasi aga ikka ei hakanud tööle. Seal läheduses oli ka kass. Need sõrmed krabasid kassist kinni ja üritasid teda puuri tõmmata aga puur läks katki ning seetõttu pääsesid sõrmed puurist välja. Sõrmed hakkasid tüdruku poole minema ja tüdruk järgmisel päeval kooli enam ei ilmunud. Nii see peatükk lõppeski.


22.12.2019
Ma sain nüüd läbi loetud terve raamatu. Minu arust oli raamat väga igav, aga mul on meelde jäänud kaks peatükki. Esimese peatükki nimi on "Ühekorruseline Koolimaja". Selles loos rääkis kuidas üks viienda klassi tüdruk koolist koju läks ja hommikul kooli tagasi tuli. Tüdruk pani tähele, et koolimaja on ühe korruse võrra väiksemaks jäänud. Seega sai nelja korruselisest koolimajast kolme korruseline koolimaja. Tüdruku klass oli kõige viimasel korrusel ehk siis neljandal, nüüd juba kolmandal. Ja järgmine päev oli täpselt sama lugu. Õhtul läks tüdruk koju ja hommikul tuli kooli tagasi, siis oli kool juba kahe korruseline. Kui kolipäev lõppes ja tüdruk hakkas koju minema nägi ta, et koolimaja oli juba ühe korruseline. Hommikul tuli tüdruk oma koolimaja juurde pisut varem aga tundi ta ei läinudki. Ta vaatas koolimaja, kuni tuli direktor ja ühel hetkel polnudki enam koolimaja. Koolimaja oli kadunud ja selle kohal vaid tühi sile plats.
Natukene põnev peatükk oli kolmest poisist. Ühel isal ja emal oli kolm poega. Kui vanimal pojal oli aeg kooli minna ja ta läks esimesse klaassi. Vanim poeg ei tulnudki koolist tagasi. Varsti läks kooli keskmine poeg ja temaga juhtus sama lugu. Ta läks kooli ja ei tulnud sealt kunagi tagasi. Kui kooli pidi minema kõige noorem poeg, siis vanemad kartsid väga ja ei tahtnud teda kooli saata. Aga noorim poeg tahtis ise nii väga kooli minna. Hommikul viisid vanemad lapsed kooli. Kui viimane tund lõppes, siis peitis poiss end ära. Õpetaja leidis poisi ja viis suletud ukse juurde. Ukse taga oli avar ja valge tuba ja keset tuba seisid alustel õpilaste valged kivikujud, ka poisi enda vennad. Üks alus oli tühi kuhu käskis õpetaja poisil ronida ja oodata. Õpetaja läks ise ära ja poiss tuli sealt maha ja peitis end ära. Õpetaja tuli tagasi ja vihastas, kuna poiss polnud enam aluse peal. Teistel poistel, kes olid kivikujud olid kaelas sildid aga kui kõige noorem vend võttis neil sildid kaelast ära, siis ärkasid nad jälle ellu ja jooksid koolimajast minema. Nii saigi lugu läbi.

Terve raamatu peatükid olid väga lühikesed ja mulle jäid need segaseks. Edaspidi üritan valida palju huvitavamaid raamatuid.